Õigusajaloolastel ilmus Peter Langi kirjastuses oluline kogumik

Peter Langi kirjastuse sarjas „Rechtshistorische Reihe“ ilmus 428. köitena Tartu ülikooli õigusajaloo professori Marju Luts-Sootaki, Läti ülikooli riigi ja õiguse teooria ja ajaloo professori Sanita Osipova ning Kieli ülikooli tsiviilõiguse, Euroopa ja Saksa õigusajaloo ja ajaloolise õigusvõrdluse professori Frank Ludwig Schäferi väljaandel kogumik „Einheit und Vielfalt in der Rechtsgeschichte im Ostseeraum/Unity and Plurality in the Legal History of the Baltic Sea Area“, mis koondab 3.-5. juunil 2010. a. Tartus ja Riias korraldatud 6. Läänemereruumi Õigusajaloolastepäeva materjale.

Tartu ülikooli õigusteaduskonnast  on kogumikus artiklid Toomas Anepaiolt 1864. aasta Vene kohtureformi tähendusest notariaadi ajaloos ja selle käsitlemisest ajalookirjutuses, Marju Luts-Sootakilt esimestest eestikeelsetest õigusajakirjadest enne Esimest Maailmasõda, Merike Ristikivilt ladina terminitest tsiviilõiguse õpikutes tänapäeva Eestis, Marin Sedmanilt sõjakaristusõiguse rakendamisest tsiviilisikuile Eesti Vabariigis pärast Esimest Maailmasõda ja Hesi Siimets-Grossilt lünga puhul erandina võimalikust eraõiguse allikate paljususest ka pärast 1864. aasta Balti Eraseaduse kehtestamist. Kogumikust leiab ka artiklid rootsi- ja tsaariveneaegsest püüdlustest kirikuõiguse ühtlustamiseks Eesti- ja Liivimaal (A. Andresen, Tartu), Saaremaalt pärit eesti tüdruku abielust taanlasest raehärraga Visbys 16. sajandil (J. Beyer, Tartu/Kopenhaagen), Soome õiguse seotusest Rootsi õigusega ka pärast Soome allutamist Tsaari-Venemaale (L. Björne, Turu), kollegiaalsuse põhimõttest keskvalitsuses erinevatel Läänemereruumi suurvõimudel (P. Chicoń, Krakov), õigusajaloo probleemidest Tartu ülikooli kunagise professori I. Lappo loomingus (L. Dubjeva, Tartu), Liivimaa õigusest Poola valitsusaja lõpukümnendeil (T. Hoffmann, Kiel/Tartu), erinevat päritolu õiguste kasutamisest Wismari tribunali praktikas Rootsi valitsuse all (N. Jörn, Wismar), kuningas Stephan Bathory Liivimaa-poliitikast (A. Karabowicz, Krakov), nõukogude pärimisõigusest Läti NSVs kehtinud tsiviilõiguse näitel (J. Lazdiņš, Riia), Euroopa mõjudest Venemaa konstitutsionalismi arengule lähiajaloos (J. Makarova, Novgorod), läti õiguskeele arendamisest ja lätikeelsest õigusharidusest maailmasõdade vahel (S. Osipova), Balti 13.-18. sajandi õigusmälestistest Peterburis, Vene TA ajalooinstituudi arhiivis (A. Rogatševski, St.Petersburg), Kieli ülikooli õigusteaduskonna professorist A. W. Cramerist 18./19. sajandite vahetuse ajast (F. L. Schäfer), notariaadi ajaloost Põhja-Saksameel (W. Schubert, Kiel), Põhjamaade kõrgematest kohtutest (D. Tamm, Kopenhaagen) ja järelehüüde Turu ülikooli õigusajaloo dotsendile Päivi Paastole.