Toimunud | Õigusteaduskond
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Toimunud

Sellelt lehelt leiad juba toimunud konverentside info.

Uus riigihankeõigus: paindlik ja lihtne? 19.jaanuaril 2017 Tallinnas

2014. aasta riigihankedirektiivide kehtestamise eesmärgiks oli varasemaga võrreldes lihtsam ja paindlikum reeglistik. Kas see eesmärk saavutati? Kui palju mõjutab kohaliku hankekeskkonna lihtsust-paindlikkust omakorda direktiivide ülevõtmiseks kavandatud seadus? Jaanuaris 2017 Tallinnas toimuval konverentsil otsivad neile küsimustele vastuseid ja arutlevad 2014. a. direktiivide ülevõtmise järel kujuneva hankekeskkonna üle riigihankeõiguse tunnustatud asjatundjad nii Eestist kui välisriikidest: akadeemiliste ringkondade, Euroopa Komisjoni ja Kohtu esindajad, riigiametnikud ja hankepraktikud.  Kavandatud teemade ringi kuuluvad näiteks:

·         self-cleaning kontseptsioon, mustad nimekirjad ja muu pakkujate hankest kõrvaldamisega seonduv;

·         kesksed ja ühishanked, sh IT-hanked;

·         hankelepingu muutmise reeglistik ja hankelepingu lõpetamine ebaseadusliku muudatuse korral;

·         pehmed väärtused riigihangetes: keskkonnasäästlikud ja sotsiaalsed hanked.

Registreerimine konverentsile on avatud - vt täpsemalt https://rhseminar.splashthat.com/?preview. Esimesed 20 tudengit saavad konverentsile registreeruda tasuta - selleks palun kirjutada mariann.simovart [ät] ut.ee 

Ajakava ja täpsem info

 

Society of European Contract Law (SECOLA) konverents Tartus

European Contract Law in Times of Digitalisation

 17.-18. juuni 2016 Tartu, Dorpati konverentsikeskus

Euroopa lepinguõiguse ühingu (SECOLA) järjekorras 15. aastakonverents teemal “European Contract Law in Times of Digitalisation” toimus 17.-18. juunil 2016 Tartus. Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli õigusteaduskond eesotsas eraõiguse osakonna juhataja ja tsiviilõiguse professor Irene Kulliga.

Eesti valiti konverentsi toimumise kohaks SECOLA juhatuse ettepanekul ühingu üldkoosolekul Oxfordis 2015. aasta juunis. Valik langes Eesti kasuks eelkõige seetõttu, et Eesti on tuntud kui digitaalse tehnoloogia võimalusi innovaatiliselt kasutav riik.

SECOLA asutati 2001. aastal ning esimene konverents toimus 8.-9. juunil 2001 Roomas. Ühingu asutajateks on Massimo Bianca (Rooma, Università della Sapienza), Hugh Collins (London School of Economics) ja Stefan Grundmann (European University Institute, Humboldt University). Täna on SECOLA üks olulisemaid lepinguõiguse teooria ja praktika mõjutajaid. Seda eelkõige ühingu poolt väljaantava ajakirja ERCL (European Review of Contract Law) ja paljude muude väljaannete valdamisele. SECOLA konverentsiettekannete publikatsioonid on juristide seas väga kõrgelt hinnatud ning oodatud. Nendes avaldatud ettekandeid võib nimetada isegi õigusteaduse tüvitekstideks, millele sagedasti hilisemad teadusuuringud oma käsitlustes toetuvad.

Konverentsi teemad ja esinejad

Seekordse konverentsi ettekanded olid pühendatud digitaalse keskkonna ja lepinguõiguse üldistele seostele ning spetsiifilistele probleemidele. Uuriti lepingu sõlmimist internetiplatvormidel, virtuaalseid ja “tarku” lepinguid, digitaalkeskkonnas lepingute sõlmimise reguleerimist EL direktiivides ja täiendavate instrumentide vajalikkust ühtse digitaalturu korrastamiseks, digitaalsisu, maksevõimalusi digitaalkeskkonnas, pilvelepinguid, digitaalturu tehniliste probleemide õiguslikke aspekte ning palju muud põnevat. Konverents andis võimaluse ka diskuteerida ning oma arvamust ja mõtteid osalejatega jagada.

Tegemist oli konverentsiga, mis andis Eestis esmakordselt võimaluse kuulata nii paljude digitaalvaldkonna erinevate eraõiguslike probleemidega tegelevate rahvusvaheliselt tuntud õigusteadlaste ettekandeid. Konverentsil esines ka Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip (Eesti).

Konverentsil esinejad ja ettekanded:

Prof Stefan Grundmann (Berliini ja Firenze Ülikool)

Prof Roger Brownsword (Londoni Ülikool)

Prof Vanessa Mak (Tilburgi Ülikool); ppt

Prof Carmen Estevan de Quesada (Valencia Ülikool)

Prof Giuliana Scognamiglio (Rooma Sapienza Ülikool)

Prof Gerald Spindler (Göttingeni Ülikool) ppt

Prof Christina Ramberg (Stockholmi Ülikool) ppt

Prof Dan Svantesson (Oxfordi ja Bond’i Ülikool, Austraalia); ppt

Prof Pietro Sirena (Milano Ülikool)

Florian Glatz (Paris II/Bayreuthi Ülikool)

Prof Giovanni Sartor (Firenze, Euroopa Ülikool-Instituut, Bologna Ülikool)

Prof Michael Grünberger (Bayreuthi Ülikool)

Prof Kristoffer Schollin (Göteborgi Ülikool)

Prof Irene Kull (Tartu Ülikool)

Florian Idelberger (Euroopa Ülikool-Instituut)

Vaata galeriid

Toetajad:

  • Notarite Koda
  • Riigikohus
  • Justiitsministeerium
  • IT-õiguse  programm
  • Voog
  • Norwegian Financial Mechanism
  • ETAg, grant ETF 9301
  • TÜ sotsiaalteaduste valdkond
  • TÜ õigusteaduskond

Rahvusvaheline konverents

“USU- JA VEENDUMUSVABADUS KRIISI SITUATSIOONIDES – MIKS ME OMAVAHEL LÄBI EI SAA?”

16.- 19. juuni 2016.a, Tallinn, Nordic Hotel

16.- 19. juuni 2016.a toimub Tallinnas inimõiguste alane rahvusvaheline konverents teemal "Freedom of Religion or Belief in Situations of Crisis: Why Can't We Get Along?". Konverentsi korraldajaks on  Tartu Ülikooli õigusteaduskond koostöös välispartneritega. Konverentsi eesmärk on lahti mõtestada usu- ja veendumusvabadus migratsiooni ja  pagulaskriisi kontekstis ning konflikti kolletes.

Euroopa seisab silmitsi ühe suurima rahvaste rändega alates Teisest maailmasõjast. Sellega seoses tekkinud mured ja hirmud ei ole jätnud ka Eestit puudutamata. Erinevad rändega seotud küsimused (nt. kuritegevus/terrorism, usuline- või veendumuslik ekstreemsus/äärmuslus, rahvuslik identiteet, sotsiaalne ja majanduslik taluvus jne.) on vahel õigustatult, aga vahel ka mitte, omavahel kokku liidetud. Usu- ja veendumusvabadus on üks rahvusvaheliselt ja Eestis kaitstud põhiõigustest, mis sellises olukorras on taas sattunud kõrgendatud tähelepanu alla. Igaühel on absoluutne õigus usulisi vaateid omada või mitte omada, neist loobuda või neid muuta. Samuti on kaitstud ōigus mitte uskuda. Kui isiku vaated ja sisemised veendumused kasvavad aga üle vaadete väljendamiseks või mõtete realiseerimiseks, võivad kõne alla tulla põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevad piirangud. Just usu- ja veendumusvabaduse sisu ning piiride ja piiranguvajaduste interdistisplinaarne ja rahvusvaheline lahtimõtestamine on oluline tänases kontekstis, et vältida ülereageerimisi ning vääritimõistmist. Usu- ja veendumusvabaduse teema ei ole asi iseeneses. Viis, kuidas usu- ja veendumusvabadust kaitstakse näitab selle riigi demokraatia ja inimõiguste seisundit üldiselt.

Konverentsil tulevad käsitlemisele järgmised alateemad:

  1. Pagulaste  ja migrantide õigused usu- ja veendumusvabadusele;
  2. usu- ja veendumusvabadus konflikti kolletes;
  3. vihakõne ning migratsioon;
  4. religioossed sümbolid avalikus ruumis;
  5. religioosse mitmekesisusega toimetulek;
  6. riigi roll kriisi situatsioonides (sh julgeoleku küsimused);
  7. haridus kui üks võimalik lahendus kriisi situatsioonis;
  8. religioonide vaheline dialoog kui üks võimalik lahendus kriisi situatsioonis.

Konverentsi materjalid on planeeritud avaldada eelretsenseerituna teadusajakirjades ning kogumikuna kirjastuses Oxford University Press. Täpsem teave osalemise ja ettekannete kohta on lisatud konverentsi inglise keelses tutvustuses, mille leiab KONVERENTSI KODULEHELT. Informatsioon kodulehel pidevalt täieneb.

Konverents algab avaloengute ja vastuvõtuga kõigile registreeritud osavõtjatele 16. juuni õhtul ning lõpeb 18. juuni õhtul. Palju tuleb huvitavaid väliskülalisi nii idast kui läänest. Külaliste seas on näiteks:

Prof. Cole W. Durham, Jr. - International Centre for Law and Religion Studies, Brigham Young University
Prof. Dr. Silvio Ferrari – University of Milano
Prof. Dr. Sophie van Bijsterveld - Dutch Senate, Radboud University Faculty of Philosophy, Theology and Religious Studies
Prof. Dr. Temperman Jeroen - Erasmus University Rotterdam
Dr. Kishan Manocha – OSCE/ODIHR Senior Adviser on Freedom of Religion and Belief
Dr. Juris Rudevskis – European Court of Human Rights, Senior Lawyer in the Research Division of the ECHR.

Konverentsi raames toimub ka üks paralleelsessioon kõigi astmete üliõpilastele, kellel on soovi oma projekte ja ettekandeid Eesti ja rahvusvahelistele ekspertidele esitleda, tehtud tööle tagasisidet saada ning lihtsalt ennast vabamas akadeemilises õhkonnas proovile panna.

Osavõtu tasu konverentsil ei ole. Toimub sünkroontõlge eesti, inglise ja vene keelde. Täpsemat infot saab KONVERENTSI KODULEHELT või emaili teel konverentsi organiseerijatele (merilin.kiviorg [ät] ut.ee). Osavõtu või esinemise soovil palume võtta ühendust korraldajatega. Konverentsi toimumiskoha kohta saab infot: Nordic Hotelli kodulehelt.

Dr. Merilin Kiviorg (DPhil University of Oxford)
Rahvusvahelise õiguse vanemteadur
Tartu Ülikool, Õigusteaduskond
merilin.kiviorg [ät] ut.ee

Äriseadustik 20: Eesti ja Euroopa ühinguõiguse kogemused ja arenguvõimalused

Rahvusvaheline konverents Tartus 22.-23. oktoober 2015

Täname rohkem kui 550 huvilist, kes soovisid osaleda aruteludes Dorpati konverentsikeskuses. Kõigil huvilistel on nüüd võimalus vaadata Tartu Ülikooli Televisiooni salvestisi SIIN ja fotosid SIIN

Eestikeelne programm on kättesaadav SIIN ja ingliskeelne SIIN

Äriseadustik on Eesti ühinguõiguse kui eraõiguse ühe haru keskne allikas ja üks majanduse n-ö veduritest. Algselt ülevaatlikku ja skemaatilist äriseadustiku teksti on õigus- ja majanduskeskkonnas aastakümnete jooksul toimunud arengute tõttu enam kui 90 korda muudetud, samuti on ühinguõiguse valdkonnas tekkinud arvestatav kohtupraktika. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on samuti kaasa toonud vajaduse harmoneerida siinne ühinguõigus Euroopa Liidu õigusega ja tõsta Eesti ühinguõiguse konkurentsivõimet.

20 aastat tagasi oli peamiseks eesmärgiks luua ettevõtlusele võimalikult mõistlik ja toetav õiguslik raamistik. „Kaasaegne Eesti äriõigus, mille baasseaduseks on 1995. aastast kehtiv äriseadustik, on olulisel määral kaasa aidanud Eesti majanduse arengule ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomisele,“ rõhutas Tartu ülikooli eraõiguse instituudi juhataja professor Paul Varul.

Konverents „Liberaalsete ja mitteliberaalsete valitsuste lähenemised rahvusvahelisele õigusele - konverents tähistamaks 25 aasta möödumist kommunistlike režiimide kollapsist“

Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu rahvusvahelise õigusteooria huvigrupp korraldas 12. – 13. juunil 2015 Tallinnas, Teaduste Akadeemia saalis konverentsi „Liberaalsete ja mitteliberaalsete valitsuste lähenemised rahvusvahelisele õigusele - konverents tähistamaks 25 aasta möödumist kommunistlike režiimide kollapsist“.

Konverentsi programm

Legal plurality – cui bono? Õiguslik paljusus – kellele kasulik?

Rahvusvaheline konverents Tartus, 29.- 30.01.2015

2015 aastal lõpevad õiguse ajaloo õppetooli ETF-i grant pealkirjaga „Õiguslik paljusus kui oht, väljakutse ja võimalus - Eesti kogemused võrdlevas ja ajaloolises perspektiivis“ (juht prof. Marju Luts-Sootak), äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetooli ETF-i grant pealkirjaga “Uuenduslikud instrumendid lepinguliste suhete reguleerimisel mitmetasandilises Euroopas ja nende mõju Eesti eraõiguse süsteemile” (juht prof. Irene Kull) ning EMP projekt “Tarbijakrediidi aktuaalsed probleemid Eestis ja Norras” (juht dots. Karin Sein). Seoses sellega oleme otsustanud korraldada projektides osalejatele ja külalistele konverentsi, mille läbivaks probleemiks saab olema konverentsi pealkirjas esitatud küsimus õigusliku paljususe eelistest ja puudustest ehk kellele võiks paljusus olla kasulik ja kas selles protsessis on ka kaotajaid.

Õiguslik paljusus, õiguse fragmenteeritus, „paljususe ja ühtsuse“ vastandamine või ka kõrvutamine esineb teemana kõigis nimetatud projektides. Projektide eesmärk ja eripära on kõigi nende paljususte puhul eri perspektiividest uurida, kas ja millistel tingimustel võib õiguse paljusus osutuda ohuks või ka avada võimalusi üksikisikule tema õiguste teostamisel ning kuidas üksikisikud ja poliitilised ühendused on õigusliku paljususega kaasnevaid probleeme lahendanud, millised on riikide või riigiväliste ja -üleste institutsioonide jaoks spetsiifilised väljakutsed õigusliku paljususe tingimustes. Õigusliku paljususe erinevate aspektide uurimisel on lähtutud hüpoteesist, et õiguslik paljusus võib mõnel juhul üksikisiku ja tema õigusliku positsiooni kindlustamisele koguni kasuks tulla – nii et riiklik või riikideülene „paljususe haldamine“ ei pea tingimata tähendama õiguse harmoniseerimist, kuid võib viia parimate lahenduste tunnustamise kaudu õigusliku unifitseerimiseni.

Kõigi kolme projekti uurimistulemuste ühisosaks on seisukoht, mille kohaselt tõuseb õigusliku paljususe problemaatika käsitlemisel lõppastmes kesksele kohale üksikisiku perspektiiv. Õiguslik paljusus mõjutab ühel või teisel viisil kõiki õiguse subjekte, olgu nendeks füüsiline isik, tarbija, suur-, keskmine või väikeettevõtja. Oleme seega kõik jõudnud äratundmisele, et küsimus paljususe ohtudest ja võimalustest, uute lepinguõiguse instrumentide mõjust siseriiklikule eraõiguse süsteemile või tarbijatele krediidisuhetes vajaks põhjalikumat uurimist eelkõige üksikisiku kui õigussubjekti seisukohalt. Nii saaks kõik projektiga seotud uurijad ja ka need, kes tunnevad vajadust kaasa rääkida õigusliku paljususe teemadel üksiksisiku tasandil, võimaluse osaleda diskusioonis, osaleda mõttevahetustes ning kirjutada oma seisukohad lahti erinevate perspektiivide või valdkondade kaupa.

Programm

Lugupidamisega

Prof. Marju Luts-Sootak
Prof. Irene Kull
Prof. Karin Sein

Madala intensiivsusega küberoperatsioonid - rahvusvahelis-õiguslik režiim

17.-18. veebruaril 2014.a toimus TÜ ajaloomuuseumis teaduskonverents Madala intensiivsusega küberoperatsioonid - rahvusvahelis-õiguslik režiim.

Konverentsi korraldasid NATO Küberkaitsekeskus ja TÜ õigusteaduskond koostöös Eesti Välispoliitika Instituudiga.

Info toimunud konverentsi kohta http://www.ccdcoe.org/473.html

Eesti asjaõigusseaduse kakskümmend aastat – kogemused ja perspektiivid

Eesti asjaõigusseaduse kakskümmend aastat – kogemused ja perspektiivid 28.-29. novembril 2013 (ingliskeelne programm)

Asjaõigusseaduse jõustumise 20. aastapäevale pühendatud konverents

1. detsembril 2013 möödus 20 aastat asjaõigusseaduse jõustumisest. Eesti taasiseseisvumisjärgse õigusruumi kontekstis on asjaõigusseaduse näol tegemist pigem pikaajalist traditsiooni kandva normistikuga, kuivõrd seadus jõustati 1993. aasta sügise hakul kogu uue tsiviilseadustiku esimese osana veel enne tsiviilõiguse üldpõhimõtteid ja baasmõisteid sätestava üldosa seaduse kehtimahakkamist. Seega võib väita, et just asjaõigusseaduse näol oli tegemist kogu Eesti tulevase tsiviilõiguse nurgakiviga.

Asjaõigusseadus on ajaproovile vastu pidanud – seda ei ole asendatud uue redaktsiooniga, kuigi selles on tehtud olulisi muudatusi ning üldjoontes on püsima jäänud ka esialgu langetatud põhilised valikud.

Kahekümne aasta möödumisel asjaõigusseaduse jõustumisest on seega kõigiti omal kohal vaadata tagasi seaduse saamisloole ning järgnenud arengutele, samuti vahetada mõtteid selle üle, kas ja kui hästi suudeti omal ajal ette näha kaasaegse majanduskeskkonna vajadusi ning luua tugev alus omandil ja piiratud asjaõigustel põhinevale tsiviilkäibele. On aeg teha kokkuvõtteid sellest, missuguseks on kujunenud asjaõigusseaduse kohaldamise praktika nii kohtutes kui ka notarite töös, ning missugused kitsaskohad on selle käigus ilmsiks tulnud. Sellest lähtuvalt on omakorda põhjust analüüsida võimalikke tulevikuperspektiive ja arengusuundi – seda nii siseriiklikus kontekstis kui ka üleilmastuva kaubanduse ja Euroopa eraõiguse ühtlustamistendentside valguses.

Ettekannete kokkuvõtted leiad siit.

Academica - Modernse riigihalduse lätetel

 

Modernse riigihalduse lätetel - allikad, arengud ja perspektiivid Eestis ja Saksamaal 24.–25. oktoobril 2013/Anfänge der modernen Staatsverwaltung: Quellen, Entwicklungen und Perspektiven in Deutschland und in Estland am 24.-25. Oktober 2013 (Programm Deutsch)

 

Saksa-Eesti XVII Academica teadusnädala raames 24.-25. oktoobril 2013 toimunud rahvusvahelise konverentsi “Modernse riigihalduse lätetel: allikad, arengud ja perspektiivid Eestis ja Saksamaal” korraldajad ja õigusteaduskonna dekaan tänavad südamest konverentsi korraldamises vabatahtlikena kaasa aidanud ja selle õnnestumise eest hea seisnud tublisid üliõpilasi: Maria Beilmann, Marit Joost, Helery Maidlas, Anni Nöps, Mariliis Peterson, Mirell Prosa, Lisette Suik, Saale Truu õigusteaduskonna bakalaureuseastmest, Agnes Zaure magistriastmest ning Tuuli Hansen ja Marelle Leppik doktoriastmest. Suur ja siiras tänu tõhusa töö eest konverentsi organisatoorse ja isikulise poole eest hoolitsemisel õppekorralduse spetsialistile Aive Suigile ja dotsent Merike Ristikivile ja Berit Aaviksoole.

Vt fotosid siin

Marju Luts-Sootak, Madis Ernits, Jaan Ginter

Tartu, 29.10.2013

Juridica 200. numbri lugejakonverents

30. mail toimunud konverentsi videosalvestus on vaadatav UTTV vahendusel siin

Konverentsiga tähistasime teaduskonna ajakirja 200. numbri ilmumist. Juridica idee algataja professor John P. Grant tervitas konverentsil osalejaid kõnega. Ajakirja numbrist leiame ka tema artikli

Lugejakonverentsist osavõtjaid õnnitlesid 200. numbri ilmumise puhul justiitsminister Hanno Pevkur, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Priit Pikamäe, Eesti Advokatuuri aseesimees Hannes Vallikivi ja Notarite Koja eestseisuse esimees Anne Saaber.

Ettekannetega esinesid Juridica peatoimetaja eraõiguse instituudi juhataja professor Paul Varul, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vanempartner Jüri Raidla, tsiviilõiguse professor Irene Kull, intellektuaalse omandi dotsent Aleksei Kelli, keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla, kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, riigi peaprokurör Norman Aas ja Juridica vastutav väljaandja Peep Pruks.

Konverentsil esitleti õpikut: Liina Soobik English for Law Students.

Programm on kättesaadav siin ja teesid on leitavad siin

Vt fotosid siin

Kümme aastat võlaõigusseadust Eestis ja võlaõiguse areng Euroopas

Rahvusvaheline konverents "Kümme aastat võlaõigusseadust Eestis ja võlaõiguse areng Euroopas"

Programm

Toimumise aeg: 29.-30.11.2012
Toimumise koht: Tartu Ülikooli peahoone, Dorpati konverentsikeskus

Vaadates aastal 2012 tagasi Eesti eraõiguse süsteemi kujundamisele ja hinnates eraõiguse olukorda nii vastuvõetud seaduste kui kohtupraktika aspektist, ei ole vist kahtlust, et kunagine otsus võtta tsiviilseadustik vastu osade kaupa on end õigustanud. Tsiviilseadustiku viimase osana 26. septembril 2001. aastal vastu võetud ja 1. juulil 2002 jõustunud võlaõigusseadust ning samast ajast jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seadust on rakendatud juba 10 aastat. Õigusajalooliselt ei ole tegemist just väga pika ajavahemikuga, aga Eesti eraõiguse jaoks need aastad olnud väga olulised. Ei taga ju ainuüksi seaduste vastuvõtmine iseenesest vajalikke muutusi õigusmõtlemises ja -käitumises, määrav on ikkagi see, mis toimub igapäevases õiguspraktikas ja kohtus.

Arenenud õigussüsteemi iseloomustavad nii normitehniliselt heal tasemel kui ka seadusepõhine ja stabiilne õiguse rakendamispraktika. Tundub, et just nüüd on õige aeg meenutada seaduse saamislugu, analüüsida meie vastavat  kohtupraktikat ning võrrelda seda arengutega Euroopas, vahetada mõtteid võlaõiguse tuleviku üle. Euroopas käsile võetud võlaõiguse ühtlustamine sunnib meid küsima, mida me oleme õppinud minevikust, kas ja mida peaks me õppima teiste riikide kohtupraktikast, kas tulevikus jääb üldse alles siseriiklik võlaõigus või asendab seda kõikide jaoks ühtselt tõlgendatav ja kohaldatav Euroopa võlaõigus. Side minevikuga aitab meil mõista õigust, selle arenguid ja meie osa õiguse kujundamisel. Selle kõige üle järele mõtlemiseks ja arutamiseks annab konverents hea võimaluse.
Konverentsil esinevad ettekannetega prof. Paul Varul, prof. Irene Kull, dots. Villu Kõve, dots. Martin Käerdi, dots. Tambet Tampuu, dots. Karin Sein, dots. Kalev Saare, dr. iur. Urmas Volens, dr. iur. Triin Uusen-Nacke, Vaike Murumets, Age Värv, Kaupo Paal, ning väliskülalised prof. Christian von Bar (Osnabrücki Ülikool, Saksamaa), prof. Norbert Reich (Bremeni Ülikool, Saksamaa), prof. Kare Lilleholt (Oslo Ülikool, Norra), dr.iur. Thomas Hoffmann ja Patrick Praet (Wetteren, Belgia).

Vt fotosid siin

ESIL 2011

27. ja 28. mail 2011. a toimus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituudi korraldatuna Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu (vt www.esil-sedi.eu) uurimisfoorum (aastakonverents). Konverentsi toimumispaigaks on Eesti Teaduste Akadeemia (Kohtu 6) ja õiguskantsleri kantselei (Kohtu 8) Tallinnas.

2011. a uurimisfoorumi teemaks on „Rahvusvaheline õigus ja võimupoliitika: suurvõimud, perifeeriad ja mõjusfääride nõuded rahvusvahelises normatiivses korras“. Uurimisfoorumi esimese päeva peaesinejaks on Anatoli Kovler, Vene Föderatsioonist valitud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis. Uurimisfoorumi teise päeva peaesinejaks on Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president, kes esineb kõnega „Ateena ja Melos täna. Väikeriigid ja rahvusvaheline õigus“.

Uurimisfoorumil toimus kokku 15 erinevat paneeli (korraga 3 paneeli). 2010. a septembris Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu Cambridge’i konverentsil kuulutatakse välja konkurss ettekannete saamiseks uurimisfoorumile (call for papers).  2010. a sügisel avatakse ka uurimisfoorumi veebilehekülg.

Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühing asutati 2004. a Firenzes. Sellisena on ta palju noorem kui Ameerika Rahvusvahelise Õiguse Ühing, kuid see-eest juba veidi vanem kui Aasia Rahvusvahelise Õiguse Ühing. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo kuulub Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu juhatusse alates 2008. a.

6th Conference in Legal History in the Baltic Sea Area

Juriidiline ajakirjandus: rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline

30. novembril ja 1. detsembril 2009 toimus Tartus rahvusvaheline konverents „Juriidiline ajakirjandus: rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline”. Vaata pilte galeriist.

Ühelt poolt on tegemist Eesti õigusteaduse jaoks olulise tähtpäevaga – 100 aastat eestikeelset juriidilist ajakirjandust. Seda tähistame siiski eelkõige vastava näitusega Tartu Ülikooli raamatukogus. Konverentsil tahaksime keskenduda üldisematele ja rahvusvaheliselt olulistele küsimustele, mis seonduvad juriidiliste ajakirjadega.
 
Konverentsil keskenduvad rahvusvaheliselt tunnustatud ja tuntud teadlased (21 esinejat ja sessioonijuhti 8 riigist) juriidilise ajakirjanduse identiteedi küsimustele. Eesmärgiks on välja selgitada, kas ja millisel moel toovad õiguskultuurilised transformatsiooniprotsessid kaasa muutusi juriidilise perioodika vormis ja sisus. Et kaasatud on nii kehtiva õigusega tegelevad õigusteadlased kui õigusajaloolased, siis peaks just ajalooline perspektiiv lubama olulisi tulemusi ka aktuaalse olukorra hindamiseks. Teisalt on konverentsile sihilikult kutsutud esinema eelkõige Läänemere-äärsetest riikidest pärit teadlased. See võimaldab võrrelda Skandinaavia suhteliselt stabiilsemaid õiguskultuure  Läänemere ida- ning lõunakalda riikide õiguskultuuridega, mis on viimase paari sajandi jooksul pidanud läbi elama olulisi ja mitte ainult poliitilisi murranguid. See periood kattub ka juriidilise erialaajakirjanduse kujunemise ning etableerumise ajaga. Just erialane perioodika kui suhteliselt kõige dünaamilisem õiguse ja õigusteaduse meedium võiks olla see hea lakmuspaber, mis võimaldab uurijal heita pilku õiguskultuuride sisemistesse muudatustesse ning nende toimemehhanismidesse. Oluline on seegi, kas globaliseerumisega kaasnevale fragmenteerumisele on võimalik vastu töötada regionaliseerumise vahenditega, milleks pakub võimalusi ka regionaalse juriidilise avalikkuse kujundamine vastava perioodika abil. Nii et plaanitud konverentsil ei puudu ka õigus- ja teaduspoliitiline perspektiiv.

Transformatsioonide tõlgendamine ja hindamine nii õiguskultuurilises kui üldises ühiskondlik-poliitilses plaanis on võimalik üksnes üldisemas rahvusvahelises diskussioonis. Planeeritav konverents pakub selleks ainukordse võimaluse, sest Tartusse on tulemas mitmed väga tuntud õigusteadlased nagu Christian von Bar Osnabrückist, Thomas Wilhelmsson Helsingist, Joachim Rückert Maini-äärsest Frankfurdist, Ditlev Tamm Kopenhaagenist, Lars Björne ja Päivi Paasto Turust, Dag Michalsen Oslost, Kjell-Åke Modeér Lundist, Pia Letto-Vanamo Helsingist, Werner Krawietz ja Wilfried Schlüter Münsterist jt. Kindlasti ei tohi alahinnata asjaolu, et osalevad ka väga perspektiivikad ja läänelikule õigusmõttele avatud teadlased ning head kolleegid Peterburi ülikoolist (dotsendid Anton Rudokvas ja Aleksei Kartsov). Eraldi väärib esiletõstmist ka lõunanaabrite kaasamine Läti ülikoolist Riiast (Sanita Osipova, Janis Lazdinš) – teatud mõttes tähistab see Balti riikide iseseisvumise järgselt isegi katkema kippunud koostöö taastamist.

Konverents võimaldab Eesti õigusteadlastel luua kontakte ning tihendada koostööd oma valdkonna rahvusvaheliselt tuntud esindajatega. Selles kontekstis tuleb eraldi rõhutada just nooremale teadlaspõlvkonnale avatavaid võimalusi kontaktide sõlmimiseks oma eriala korüfeedega, kellega neil on muidu vaevalt võimalust isiklikult kokku puutuda. Antud konverentsi programmi koostamisel on aga eraldi peetud silmas selliste võimaluste loomist ning jätkuvatesse koostööplaanidesse kuulub konverentsiga aluse saanud võrgustiku laiendamine ning tihendamine nii temaatilises kui institutsioonilises võtmes.

Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises

Teaduskonverents professor Kalle Meruski 60. juubeli auks

Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse professoril Kalle Meruskil täitus 11.09.2009 60. eluaasta.

Õigusteaduskond korraldas kauaaegse dekaani juubeli tähistamiseks reedel, 11. septembril 2009 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis teaduskonverentsi teemal "Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises".

Esinejad:

Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits

Keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla

Õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak

Tsiviilõiguse professor Paul Varul

Tsiviilõiguse professor Irene Kull

Juridica Internationali vastutav väljaandja dr Peep Pruks